Vaba tarkvara

Nädala teemaks on kirjeldada oma kogemusi mõne vaba tarkavaratootega. Ei oksa kommenteerida kas siin mõeldi kogemusi mõne FSF-i (Free Software Foundtion) litsentsi tootega või laiemas kontekstis tasuta jagatavat tarkvara seal hulgas ka avatud lähtekoodiga tarkvara, mida toetab OSI. Aegajalt on üsna raske aru saada kas tegemist on vaba tarkvara või avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja kas tavakasutaja jaoks ongi seal suurt  vahet - peaasi, et maksma ei peaks. 

Ka paljudest EULA'dest on keeruline aru saada millega on tegemist, sest tihti on rõhutatud nii vaba lähtekoodi, kui ka tasuta jagatavat tarkvara. Populaarsest Ubuntu  distributsiooni litsentsist võiks välja lugeda, et tegemist on avatud lähtekoodi ja vaba tarkvaraga, kuid FSF-i poolt loetletud nimekirja Ubuntu-t siiski ei arvata (vaata  linki). Kuna litsentsid on järgmise nädala teemaks, siis hetkel ei laskuks rohkem detailidesse ja jagaks kogemust n.ö. lihtsalt tasuta jagatava tarkvara osas.

Olles tööalaselt palju Unix-i maailmaga kokku puutunud otsustasin 2000.a. ka koju installeerida esimese tasuta jagatava Linux-.i - Mandrake 7.  siinkohal peab lisama, et täna on Mandrake-i nimi muudetud Mandriva-ks. Minu jaoks oli see üsna sobiv lahendus, kuna võimaldas mul aegajalt ka kodus tööasju teha ja mõne Unix-i skripti vms. kallal nokitseda. Mandrake-is sai kasutada ka StarOffice-t ja NetscapeNavigatorit, samas oli näiteks StarOffice-i kasutamine ikka  suhteliselt ebamugav ning seal loodud dokumente sai kasutada sisuliselt vaid enda tarbeks. Tuleb märkida, et see op-süsteem oli ka paras peavalu teistele pereliikmetele, ja mingi aeg hiljem pöördusin tagasi siiski MicroSofti platvormile. Osaliselt aitas siin kaasa, ka MS-i litsentsi poliitika, sest uue arvutiga tuli kaasa ka Windows, koos OEM litsentsiga.

Mõni aega hiljem sai siiski tagasi pöördutud Linuxi maailma ja seekord juba Ubuntu ning OpenOffice-i baasil. OpenOffice-i funktsionaalsus ja kasutus mugavus on oluliselt paranenud, samuti on viimastes OO versioonides lisandunud konverteerimise võimalusi, kuid paaku annab ikka tunda OO vähene kasutus ja konverteerimine word-i ei õnnestu alati 100%. Ühes foorumi postituses kirjeldasin ka oma kogemusi OpenOffice-ga ja põhjendasin ka miks tänases ammilmas ei saa elada ilma, et MS tarkvara kasutataks. 

Windows-i üheks eeliseks on peetud igasugu installeerimise protseduuride lihtsust. Mingi aeg tagasi olin sellega ka nõus, sest Linux-i keskkonnas oli vaja ikkagi päris head op-süsteemi tundmist ja minigi tarkvara installeerimine eeldas konfiguratsiooni seadistamist. Paraku tähendas see vahel ka töötamist editoriga vi. Ise kasutan seda siiani aga tean paljusid arendajaid, kes seda teksti redaktorit tõsistel vihkavad.

Siin on Ubuntu tegelikult MS-le järgi jõudnud ja väga paljud installid on tehtavad Synopticuga nii, et kasutaja ei pea midagi teadma shellist. Veidi keerulisemate juhtude jaoks on kogukonnad valmistanud ka head skriptid nii, et tavakasutajal on võimalik teha copy-paste ja muuta conf-i ilma, et  peaks aru saama, mida need shelli read tähendavad. Vähe riskantne ju on, aga töötab ja samas ega enamik Windows-i kasutajatest ei mõista ka Windows-i registry-s olevate kirjete tähendust.