Vituaalmaailmad

Selle nädala teemaks virtuaalmaailmad. Minu esimene kokkupuude omalaadse  mängu ja virtuaalmaailmaga oli 80-ndate lõpupoole, kus Tehnikülikooli (tolleaegse Polütehnilise instituudi) arvutuskeskuses oli arvuti nimega EC-1022, mis oli läänemaailma IBM 360-e analoog. Selles masinas töötas käsurea põhine rollimäng nimega „Startrek“, mis oli paljude IT tudengite hulgas üsna populaarne ja igal ärajäänud loengul või vabal õhtul olid mitmed tudengid (ka mina) arvutuskeskuses roheliste ekraanide taga, ajades taga klingoneid, kuni kurjad arvutuskeskuse tädid neid koju saatsid. Tollel ajal ei mõelnud väga selle peale aga nüüd tagantjärgi on üpris kummaline, kuidas selline läänelik mäng, keset sügavat sotsialismi aega sellesse masinasse jõudis.

Ilmselt olen selle jutuga nüüdseks IT maailma dinosauruste hulka arvatud aga samas see väike pisik on ammustest aegadest ikka sees ja tore oli käia ka tänapäevases 3-D online virtuaalmaailmas SL-is seiklemas. Kajastades enda kogemusi tuleb meelde, et  teine, juba PC-s töötav 2-D graafiline rollimäng, oli Larry, hiljem sai ka juba konspektis mainitud 3-D Doom-i proovitud aga siis tekkis aboluutne küllastus ja näiteks väga populaarne MUD läks minust täiesti mööda. Tuleb märkida, et online virtuaalmaailm nagu seda on SL, on ikka täiesti uus tase, kuid nõuab ka head võrguühendust ja graafikakaarti. 

Folksonoomia ja tagid

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et folksonoomia oli minu jaoks täiesti uus termin. Loengu materjalidest ja skype-i loengust sain teada, folksonoomia tähendab teksti märgendamist, seejuures folksonoomia puhul, erinevalt taksonoomiast on oluline, et märgendamine toimuks n.ö. rahvapoolt.  

Edasi peaksin nüüd tooma hea (kasulikku) ja halva (kasutu) näite teksti märgendamisest. Hea näitega ei ole probleeme, sest tegelikult kui ikka viitsitakse oma tekstis võtmesõnu märgendada, siis sellest on ka vähemal või suuremal määral  kasu. Näiteks saab luua indeksi või kasutada seda muul moel kiire ülevaate saamiseks teksti kohta. Hiljuti osaledes 3 päevasel Euroopa tarkvara arhitektuuri konverentsil oli koostatud esitatud töödest märksõnade pilv. Loomulikult oli kõige enam levinum märksõna "arhitektuur" aga huvitav oli vaadata, millisel määral oli kasutatud ka teisi sõnu ja see andis hea ülevaaate aktuaalsetest teemadest. Siit väikse edasiarendusena sain skype-i loengust hea idee, et sellist märgendamist ja pilve koostamist võib kasutada meeskondade kokkupanekul, kui oleks vaja korraldada miski töötuba.

Teiselt poolt halva näitega jään veidi jänni. Ilmselt on võimlik panna tagimist kuidagi enda kasuks tööle ja seeläbi lõpptulemust mõjutada. Tegemist on ju grupiotsustusega ja kui keegi tahab kuidagi gruppi tööd mõjutada, siis tuleb teatavat võtmesõna kasutada liialdatult. Arvatavasti leiaks selliseid näiteid poliitikast üsna palju. Samas rääkides grupiotsustusest, meenub kohe üks teine TTÜ's loetav aine, mis tegeleb samuti grupiotsustustega ja kus käsitletakse meetodeid, kuidas grupiotsustuse subjektiivsetest hinnangutest tuletada objektiivseid tulemus. Selle kursuse raames pakutakse ka meetodeid, kuidas ära tunda vale (teistest hinnangutest suurel määral erinevat) hinnangut, ning kuidas selle mõju elimineerida.

Wiki-d

Selle nädala teemaks siis wikid ja küsimus kuidas saaks wikipediat paremaks teha. Kui ma teaks head vastust sellele siis, ilmselt oleks see ka juba realiseeritud. Wikipedia kasutab teadupärast mediawiki tarkvara ja paratamatulte tekib minul kui IT inimesel veidi teine küsimus, et mida saaks parandada medaiwiki tarkvaras?

Ise olen uurinud teemat, et milline peaks olema  tarkvara, mis sobiks ühele ettevõttele sõnastikuks. Ilmselt tunduks wikil põhinev lahendus üks sobivamaid. Aga milline wiki tarkvara siis valida? Lähtugem siin vajadustest. Esmalt  on oluline, et kõik seda ettevõtte sõnastikku kasutaksid ja uusi termineid sisestaks. Seega peab uute terminite defineerimine olema lihtne, et kõik seda kasutaks. Teine küsimus tekkib siis, kui sama mõiste kohta on kasututakse erinevaid termineid või, kui ühel terminile vastab mitu erinevat mõistet. Sellistel juhtude on vajalik mingi otsustusprotsess. Tuleb mainida, et mediawiki, erienvalt paljudest teistest wikidest, pakub ka mingit lahendust sellise otustusprotsessi jaoks. Samas, on see protsess ise üsna jäigalt mediawikisse sisse kirjutatud ja põhineb sellel, mida avalik wikipedia pakub.

Seejuures selgus, et ettevõtte raames ei ole selline protsess päris hästi samaväärselt sobiv üldise interenti wiki protsessiga. Siit siis ka minu ettepanek, et mediawiki's võiks otsustusprotsessi mudel olla veidi paindlikum - selline, kus erienvad ettevõtted saaks juurtada oma mudeli.

Ajaveeb

Selle nädala teemaks on ajaveeb. Esmalt märgiksin veidi naljakat sõnade mängu, nimelt tuleb kirjutada blogis blogimisest. Mul endal endal on väike, kuid väga positiivne kogemus ajaveebist. Esimest korda pidasin sellist ajaveebi, kui olime abikaasaga 4 nädalat indo-hiinas seiklemas. Ajaveebi pidamine andis kõigile kodustele võimlause jälgida meie tegemisi ning lapsed ja meie vanemad said kirjutada enda tegemistest. Ilmselgelt oli selline ajaveebi pidamine parim lahendus:

1. ei nõudnud kindlat kellaaega suhtlemiseks - kirjutasime, siis kui selleks aega ja võimalust oli. Internet ei olnud igalpool kättesaadav ja ajavahe oli +5 tundi.
2. ei nõudnud kindlaid vahendeid. Ajaveebi sai postitada kasutades interneti kohvikuid ja hotelli interneti punkte ning vahel ka suhteliselt  tavalise Nokia telefoni abil.
3. oli kõige odavam ja lihtsam viis hoida sidet kodustega. Näiteks helistamine oleks küllalt kulukaks läinud, ning see oli hea võimlaus kõigile korraga infot jagada.

Praegu, 2 aastat hiljem, kui mõned faktid hakkavad juba ununema on ka endal seda ajaveebi postitusi väga huvitav lugeda.

Teine kogemus ajaveebist oli selle aasta sügisel, osaledes 5 päevasel tarkvara konverentsil, kus toimus iga päev 2 pikemat põhiettekannet ja 6-7 lühemat ettekannet. Kuna olin otsustanud kolleegidega muljeid jagada, siis kasutasin märkemete tegemiseks ajaveebi. Endalegi väikse üllatusena avastasin, et lisaks võimalusele infot kolleegidega jagada pakub ajaveebi postitamine ka võimaluse salvestada kõige vahetum emotsioon. Kirjutasin kiirmärkmed ettekande ajal ning õhtul redigeerisin märkmed pikemaks postituseks. Kui ma oleks teinud nii, nagu  paljudel varasematel kordadel, kus mõned nädalad pärast konverentsi püüad kolleegidele koostada ettekannet, siis ilmselt oleks tulemus küll palju rohkem analüüsitum ja kontsentreeritum, kuid mõtete osas ka oluliselt tavapärasem ja igavam.

Saan  veel lisada, et olen leidnud teiste ajaveebi positusest ka enda jaoks palju kasulikku ja õppetlikku, nii et kokkuvõttes olen mina seda meelt, et ajaveebid on andnud meile olulisemalt suurema sõnavabaduse, võimaluse jagada oma kogemusi ning õppida teiste kogemustest. Samuti ka ajast ja kohast sõltumatu viisi suhtlemiseks oma sõprade, lähedaste või kogukonnaga. Kuigi viimasena mainitud suhtlemise funktsioon on ilmselt nüüdseks asendunud või siis asendumas facebooki-i laadse suhtlusportaaliga.    

Sotsiaalsed võrgustikud

Vaatleme alljärgnevalt ühe sotsiaal võrgustikku - LinkedIn kasutades Matt Webb-i kriteeriume:

• Identiteet - LinkedIn on võrgustik mis ühendab erinevate erialade töötajaid ja tööandjad. Seepärast on ka enamik selle võrgustikku kasutajaid esindatud oma pärisnimedega. LinkedIn-s on võimalus oma identiteeti laiendada hariduslikku ja tööalase profiiliga. Lisaks võib kirjutada enda kohta üldise kokkuvõtte, lisada veebi aadressi oma saidile, lisada soovitajad ja muud hobid.

• Kohalolek - Teadmist teiste, sinuga ühendatud isikute kohalolekust on-line reziimis kahjuks see keskkond ei võimalda. Võimalus ühe või teise kontakti aktiivsusest aimu saada on läbi postituste aja. Samas, kuna on tegemist profesionaalsete tööalase suhtlus võrgustikkuga, mis erieneb face-bookist, kui lihtsalt jutustamise kohast, siis tegelikult sellisest on-line infost teiste kasutajate kohta ka väga suurt vajadust ei ole.  

• Suhted - Selle võrgustikku puhul on olulised kolme tüüpi suhted, mis küll ei ole kuidagi hierarhilised 1) suhted ühendatud kasutajatega (kontaktidega). 2) suhted töövõtjate ja tööandjate vahel 3) suhted erinevate teemagruppi liikmete vahel.

• Vestlused - Igasugu vestlused toimivad siin pigem asünkroonselt, foorumi postitamiste kaudu või mingi enda olulise sõnumi ja info  jagamisena oma kontaktidega.

• Rühmad - rühmade ja gruppide moodustamine on LinkedIn puhul üks olulisemaid funktsioone, mis määrab ära ka sinu professionaalsed huvid.

• Reputatsioon - Punkte siin ei jagata. Küll aga on võimalik anda hinnangut sõnumitele (like).

• Jagamine - Selle võrgustikku eesmärk on jagada enda profiili ja vahetada  tööalaseid kogemusi.

Matt Webb-i kriteeriumite põhjal antud sotsiaal võrgustik väga silma ei paista, kuid selle võrgustikku eesmärk on eriala profesionaalide ühendamine ning oma saavutuste nähtavaks tegemine tööandjatele. Samas ei toetata niisama elust ja asjast lobisemist nagu seda tehakse facebooki tüüpi võrgustikkus.