Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et folksonoomia oli minu jaoks täiesti uus termin. Loengu materjalidest ja skype-i loengust sain teada, folksonoomia tähendab teksti märgendamist, seejuures folksonoomia puhul, erinevalt taksonoomiast on oluline, et märgendamine toimuks n.ö. rahvapoolt.
Edasi peaksin nüüd tooma hea (kasulikku) ja halva (kasutu) näite teksti märgendamisest. Hea näitega ei ole probleeme, sest tegelikult kui ikka viitsitakse oma tekstis võtmesõnu märgendada, siis sellest on ka vähemal või suuremal määral kasu. Näiteks saab luua indeksi või kasutada seda muul moel kiire ülevaate saamiseks teksti kohta. Hiljuti osaledes 3 päevasel Euroopa tarkvara arhitektuuri konverentsil oli koostatud esitatud töödest märksõnade pilv. Loomulikult oli kõige enam levinum märksõna "arhitektuur" aga huvitav oli vaadata, millisel määral oli kasutatud ka teisi sõnu ja see andis hea ülevaaate aktuaalsetest teemadest. Siit väikse edasiarendusena sain skype-i loengust hea idee, et sellist märgendamist ja pilve koostamist võib kasutada meeskondade kokkupanekul, kui oleks vaja korraldada miski töötuba.
Teiselt poolt halva näitega jään veidi jänni. Ilmselt on võimlik panna tagimist kuidagi enda kasuks tööle ja seeläbi lõpptulemust mõjutada. Tegemist on ju grupiotsustusega ja kui keegi tahab kuidagi gruppi tööd mõjutada, siis tuleb teatavat võtmesõna kasutada liialdatult. Arvatavasti leiaks selliseid näiteid poliitikast üsna palju. Samas rääkides grupiotsustusest, meenub kohe üks teine TTÜ's loetav aine, mis tegeleb samuti grupiotsustustega ja kus käsitletakse meetodeid, kuidas grupiotsustuse subjektiivsetest hinnangutest tuletada objektiivseid tulemus. Selle kursuse raames pakutakse ka meetodeid, kuidas ära tunda vale (teistest hinnangutest suurel määral erinevat) hinnangut, ning kuidas selle mõju elimineerida.
No comments:
Post a Comment